Argised aarded

Argised aarded Ingerist

Näitus ingerisoomlaste fotodest ja esemetest

Näitusel on kootud fotod ja lood esemetest, mida ingerisoomlased on kaasa võtnud oma kodudest Ingerimaal ning peredes alles hoidnud. Näitus avatakse kolmapäeval, 5. augustil kell 17. Näitus jääb avatuks 13. septembrini.

Näitus on mõtisklus perepärimuse, mälu ja väärtuste üle. Esemed ja lood on kogutud Eesti, Soome ja Rootsi ingerisoome peredest aastail 2022-2024.

1943-1944. aastail, pisut enne seda, mil Eestist lahkus Suure põgenemise käigus ligi 80 tuhat inimest, liikus läbi Eesti pea samavõrra Ingerimaa soomlastest sõjapõgenikke. 63 tuhat neist evakueeriti Paldiski kaudu Soome, ent ligi 3000 jäid tööle siinsetesse taludesse. 1944. aasta NSV Liidu-Soome vaherahulepingu alusel sunniti Soome evakueerituid repatrieeruma Nõukogude Liitu. Neist 56 tuhat naasis, 5000 põgenes kaluripaatides Rootsi. 3000 Soome jäänud ingerisoomlast hakkasid täiendama juba 1919-1920 peamiselt Põhja-Ingerist Soome põgenenute kogukonda.

NSV Liitu naasnuid tabasid rängad repressioonid. Rahvarühmale tervikuna omistati “kodumaareeturi” või ”ühiskonnaohtliku grupi” staatus, mida isikut tõendavates dokumentides märkisid vastavalt ´§ 38´ ja ´§ 58´. Ingerisoomlased kuulusid nn. eriväljasaadetute kategooriasse ja asutati Sise-Venemaa oblastitesse. Neilt võeti vaba liikumise õigus, keelati asumine suurlinnadesse ja neist 100 km raadiusse, samuti elamine Balti vabariikides. Vaatamata keeldudele hakkasid esimesed “ingerlased” Eestisse saabuma juba 1946-1947. aastail. Käske-keelde trotsides said nad peavarju ja tööd taludest. KGB ei jätnud neid aga rahule, paljud ingerisoomlased küüditati Eestist endistesse või uutesse väljasaatmisekohtadesse. Paljudel õnnestus endid siiski varjata ja sulanduda muusse elanikkonda.

Soome saabus uus laine ingerisoomlasi ja nende järglasi alates 1990. aastast käivitunud “tagasipöördumise” käigus. Neid kogunes peamiselt pealinna ja Suur-Helsingi piirkonda üle 30 tuhande. Ka Rootsi kuningriigis asutati sõjajärgsel kümnendil mitmeid piirkondlikke seltse, kelle katusorganisatsiooniks sai Rootsi Ingeri Liit.

Ingerisoomlaste eksoodus on kestnud juba üle 100 aasta. Ajaloolisel Ingerimaal elab neid vaid käputäis ja praeguse maailmapoliitilise olukorra tõttu on suhtlus nendega raskendatud, isegi katkenud. Vaatamata ajaloo keerdkäikudele ja ränkadele repressioonidele on ingerisoomlaste kogukond Eestis, Soomes ja Rootsis huvitatud oma juurtest, pöördudes Ingeri poole nii suulise perepärimuse, arhiivikogude kui ka esemelise mälu kaudu. Sel näitusel on koos nende praeguste omanikega aastail 2022-2023 Eesti, Soome ja Rootsi ingerisoome peredest kogutud ja pagulasrännakud läbi teinud Ingerimaa esemed…

Projekti on koostanud Eesti Ingerisoomlaste Liit, Inkerin kulttuuriseura ning Rootsi Ingerisoome Liit ning projekti on toetanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Eesti Kultuurkapital ning M. A. Castreni Selts.